Keskkonnasäästlike sõidukite loomisel on võtmeküsimuseks mootoritehnoloogia täiustamine. Toyota on püstitanud endale selles vallas kolm põhieesmärki:
• tõhustada põlemisprotsessi ja vähendada CO2 heitkogust;
• parandada puhtamate heitgaaside abil õhukvaliteeti;
• võtta naftavarude kahanemist arvestades kasutusele alternatiivseid energiaallikaid.
Toyota liidripositsiooni keskkonnasäästlike tehnoloogiate vallas aitab kindlustada intensiivne arendustöö kahe uue tehnoloogiaga, milleks on Toyota Optimal Drive – praeguste bensiini- ja diiselmootorite tõhustamisele suunatud tehnoloogia – ja Hybrid Synergy Drive® – hübriidajami tehnoloogia, mis leiab tulevikus sõidukite juures üha laialdasemat kasutust.
TOYOTA OPTIMAL DRIVE
2008. aasta Pariisi moto-show’l tutvustatud Toyota Optimal Drive’i tehnoloogia hõlmab mitmesuguseid kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja tehnilisi täiustusi, mis tõstavad võimsust ning suurendavad sõidunaudingut, kuid vähendavad samas kütusekulu ja heitkoguseid.
Selle kõigi Toyota mudelite standardvarustusse kuuluva mootoritehnoloogia arendamisel on keskendutud kolmele põhiaspektile: mootori kaalu vähendamisele, tarbetute mehaaniliste kadude vähendamisele ja maksimaalsele põlemisefektiivsusele.
Kergem mootor
Mida suurem kaal, seda suurem kütusekulu. Toyota on välja töötanud ülikerged ja äärmiselt kompaktsed mootoriplokid ja käigukastid. Näiteks, uut tüüpi polümeerist plokikaane ja sisselasketorustikuga 1,33-liitrine Yarise mootor on oma klassi kompaktseim ja kergeim, kaaludes 13 kg vähem kui väljavahetatav 1,4 VVT-I jõuallikas.
Väiksemad mehaanilised kaod
Mootorite töö tõhusust on kasvatanud ka asjaolu, et kõigi uute jõuallikate osade omavahelist hõõrdumist on hoolikalt vähendatud. Uus kuullaagrite tehnoloogia ja uue profiiliga nukkvõll on aidanud vähendada hammasrataste hõõrdumist. Täpsema läbimõõduga silinder ja kerged, spetsiaalse kihiga kaetud kolvid vähendavad põlemiskambrites toimuvat hõõrdumist. Mehaanilist hõõrdumist vähendavad ka jäigem mootoriplokk, uuel tehnoloogial põhinev veesärk ja madalama viskoossusega õli.
Maksimaalne põlemisefektiivsus
Kõigi Toyota mootorite juures on kasutatud mitmeid põlemisefektiivsust suurendavaid ja kütusekulu vähendavaid tehnoloogiaid. Bensiinimootorite juures hakati kasutama kõrget 11,5:1 surveastet ning samuti täiustati õhuvõtuava ja põlemiskambri ehitust ning võeti kasutusele kolvi õlipihustiga jahutussüsteem. Uudne Valvematic tehnoloogia tõstab mootorite võimsust, muutes klapiajastuse ja -tõste kõigi pöörete juures optimaalsemaks. Toyota Valvematic tehnoloogia vähendab CO2 heitkogust kuni 10%, kuid tagab VVT-i jõuallikatega võrreldes 10% suurema võimsuse.
Toyota diiselmootorite teada-tuntud D-4D ühisanumsissepritse tehnoloogia vähendab kütuse ja õhu segu temperatuuri. See tagab kõrgema surveastme ja suurema pöördemomendi. Kõigil Toyota D-4D mootoritel on nüüd uusimad põlemisprotsessi tõhusust suurendavad piesoelektrilised kõrgsurvepihustid.
Ka äärmiselt kiired ja sujuvad kõrgtehnoloogilised käigukastid – Multidrive ja kuuekäiguline käsikäigukast – suurendavad võimsust, sõidunaudingut ja kütusesäästlikkust. Kui sõiduk jääb seisma, lülitab uus täiustatud Stop & Start süsteem mootori automaatselt välja – selline uudne lahendus vähendab linnas sõites kütusekulu kuni 15%.
HÜBRIIDAJAM HYBRID SYNERGY DRIVE®
Hybrid Synergy Drive® on Toyota üks põhitehnoloogiaid, mis aitab vähendada kütusekulu ja muuta heitgaasid tänu CO2 väiksemale sisaldusele puhtamaks. Toyota teeb jõupingutusi selle nimel, et võtta hübriidtehnoloogia oma toodetes laialdasemalt kasutusele.
Toyota Prius, mis toodi turule 1997. aastal (Euroopas aastal 2000), oli maailma esimene seeriatootmisse jõudnud hübriidsõiduk. Hoolimata kasvavast konkurentsist on Prius tänaselgi päeval maailma levinuim hübriidsõiduk, mida oli 2008. aasta lõpuks müüdud üle maailma rohkem kui 1,2 miljonit. Euroopas on müüdud peaaegu 130 000 Priust, sellest 41 000 aastal 2008. Aastal 2010 tahab Toyota müüa Euroopas 80 000 Priust.
Uue põlvkonna Priuse varustuses on täiustatud hübriidajam Hybrid Synergy Drive®, mis tagab varasemast veel väiksema kütusekulu ja CO2 heitkoguse ning veel suurema võimsuse ja sõidunaudingu.
Toyota püüab oma hübriidsüsteemi põhiosi – elektrimootorit, inverterit ja akusid – järjest väiksemaks, kergemaks ja odavamaks muuta.
Juba praegu toodab Toyota hübriidsõidukeid Hiinas ja USAs ning kavatseb alustada tootmist ka Tais ja Austraalias. Toyota on seadnud eesmärgiks müüa 2010ndate algul vähemalt miljon hübriidsõidukit aastas.
ETTEVALMISTUSED HOMSEKS
Toyota hübriidajamit Hybrid Synergy Drive® saab kergesti kohandada nii laetavate hübriidsõidukite (PHV) kui ka kütuseelemendiga hübriidsõidukite jaoks (FCHV).
Laetav hübriidsõiduk
Uue laetava hübriidsõiduki (PHV) katsetamine on käimas nii Jaapanis, USAs kui ka Euroopas. Toyota PHV toimib lühemaid vahemaid läbides elektrisõidukina ja pikematel distantsidel tavalise hübriidsõidukina.
Nagu teistelgi Toyota hübriidajamit Hybrid Synergy Drive® kasutavatel mudelitel, nii on ka PHV jõuallikateks bensiinil töötav sisepõlemismootor ja elektrimootor. Laetavat hübriidi eristab praegustest hübriididest suurem akuvõimsus, mis võimaldab läbida ainult elektri jõul pikemaid vahemaid, ning aku laadimise funktsioon, mis võimaldab aku tavalisse vooluvõrku ühendada ja vähem kui kahe tunniga täiesti täis laadida.
Laetava hübriidsõiduki täiustatud EV-režiim pakub mitmeid eeliseid. Priusega võrreldes suudab PHV töötada sagedamini ainult elektri jõul, bensiini kulutamata. See tähendab palju väiksemat CO2 heitkogust.
Aastal 2010 plaanib Toyota müüa Jaapani, USA ja Euroopa takso- ja autorendifirmadele esimesed laetavad liitiumioonakuga hübriidsõidukid.
Kütuseelemendiga hübriidsõiduk (FCHV)
Elekter tekib sõiduki mahutites leiduva vesiniku ja õhust võetava hapniku vahelise keemilise reaktsiooni tulemusel. Ainsaks jääkproduktiks on vesi. Kütuseelement koosneb elektroodidest ja polüelektrolüütide kihtidest, mis on paigutatud separaatorite vahele. Kui sadu elemente üksteise peale laotakse, on tulemuseks kütuseelementide „patarei” (FC-patarei).
Toyota alustas tööd FCHVdega 1992. aastal, töötades välja omaenda vesinikelemendid ja vesiniku kõrgsurvemahutid. Ettevõte on ühendanud hübriidajamite tehnoloogia FCHV tehnoloogiaga, asendades bensiinimootorid kütuseelementidega. Toyota FC-patareid on paremate näitajatega kui ühegi konkurendi kütuseelemendid.
Aastal 2002 toodi turule Toyota FCHV – maailma esimene seeriatootmisse jõudnud kütuseelemendiga sõiduk, mis sai tüübikinnituse 2005. aastal.
Toyota uude põlvkonda kuuluv kütuseelemendiga hübriidsõiduk FCHV-adv, mis kasutab uut võimast kütuseelementi (Toyota FC Stack Fuel Cell), sai Jaapani maa-, infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi sõiduki tüübikinnituse 3. juunil 2008.
Toyota FCHV-adv tarvitab 25% vähem kütust ja suudab tänu Toyota enda välja arendatud 70 Mpa vesiniku kõrgsurvemahutitele läbida ühe täitmisega ligikaudu 830 km – enam kui kaks korda rohkem kui eelkäija Toyota FCHV. Toyota FCHV-adv tuleb ka külmas kliimas varasemast tublisti paremini toime, töötades isegi –30 ºC juures.
Toyota elektrisõiduk FT-EV – tulevikuauto
Tänaseks on Toyotal keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja sõidukite arendamise vallas muljetavaldavad teadmised ja kogemused ning ettevõte on asunud juba välja töötama uusi hübriidmudeleid, nagu RAV4-EV ja e-com.
Et nõudlus lühidistantside läbimiseks mõeldud sõidukite järele lähiaastatel aina kasvab, on Toyota loonud uue ideeauto FT-EV – ainult elektri jõul töötava sõiduki, mis põhineb Toyota iQ äärmiselt kompaktsel alusraamil. FT-EV võimas elektrimootor arendab pööretel 2690 p/min võimsust 45 kW ja pöördemomenti 160 Nm. Ühe laadimisega saab sõita 80 km ja saasteainete heitkogus on null.
Lisainformatsiooni saamiseks võtke ühendust:
Andrius Norkevičius
Telefons +372 6130 344
andrius.norkevicius@toyota.ee
Reili Kaibald
Telefons +372 6130 317
reili.kaibald@toyota.ee
