Rehvi hooldamine/müügijärgne hooldus

Missuguse rõhuni tuleks rehve täita?
Õige rõhk auto esi- ja tagarehvides on ära toodud omaniku käsiraamatus. Pidage meeles, et soovitatav on rõhku rehvides suurendada vastavalt sõiduki tootja ettekirjutustele, kui veate tavalisest raskemaid koormaid. Rehvirõhu täpseks reguleerimiseks mõõtke ja reguleerige seda KÜLMADEL rehvidel.

Samuti ärge unustage rehvirõhu kontrollimist tagavararattal, mida peab säilitama kõrgemana esi- ja tagarehvidele soovitatust (vajadusel saate tagavararatast paigaldades rõhku alati alandada, lastes rehvist veidi õhku välja).

Vale rehvirõhu tagajärjed:
1. Suureneb kütusekulu.
2. Väheneb sõidumugavus ja rehvi vastupidavus.
3. Auto muutub ohtlikuks.
4. Kahjustab veermikku.
5. Liigne rehvi kulumine.
6. Halb juhitavus.

Kui sageli peaks rehvi rõhku kontrollima?
Rõhku rehvides tuleb kontrollida korrapäraselt (iga kahe nädala järel) või enne pikema reisi ettevõtmist.

Millal tuleks rehv lugeda lõplikult kulunuks?
Euroopas kehtivate eeskirjade kohaselt peavad turvisemustri süvendid olema teatud minimaalse sügavusega, mida mõõdetakse rehvi välisringjoonele asetatud rehvi kulumisastme indikaatoriga (TWI).

Suverehvide jaoks on see 1,6 mm, talverehvidele aga 4 mm.

Ent sellest hoolimata on soovitatav vahetada rehvid juba varem, kui ilmneb märgatav haardevõime kadu või halveneb auto juhitavus, kui sõidate pidevalt suurtel kiirustel, halbades ilmastikutingimustes või ohtlikel teedel.

Rehvide karkasse tuleb korrapäraselt kontrollida ja välja vahetada, kui avastate neil sisselõikeid või deformeerunud kohti, mis nõrgendavad rehvi vastupidavust. Kahtluse korral küsige nõu töökojast või rehvi müügiesindusest.

Isegi siis, kui rehv pole füüsiliselt kulunud ega vigastatud, mõjutab rehvi tööomadusi ka selle vanus. Aja möödudes rehvi kummi lisatud õlid kuivavad, vähendades selle elastsust, mille tagajärjeks on rehvi haardumise vähenemine ja pidurdusmaa pikenemine.